Lennukad: I M E L I N E Jood

Lühike versioon

Joodi puuduse tunnused: kudedes armkoe- ja sidekoe teke, tsüstid, erinevate elundkondade vähid, mitte higistamine, mõtteselguse puudumine (aju oleks nagu udus), pidev väsimus, kilpnäärme haigused ja kõrvalekalded, struuma jne.
Teadlikud arstid soovitavad võtta 12,5 mg - 50 mg (võib ka rohkem), alustatakse väiksematest kogustest 6 mg joodi päevas (5 tilka joodi/jodiidi segu vees või 1 tablett on 12,5 mg joodi), sest see on kõige lihtsam, ohutum, tõhusam ja vähem kulukas viis, mis aitab lahendada mitmeid terviseprobleeme.
Rasedana võttes joodi 12,5 mg (või rohkem) päevas saab tõsta lapse intelligentsuse taset 20-30 punkti kõrgemale vanemate tasemest.
Joodi on vaja võtta koos seleeniga 200-400 mcg päevas) ja magneesiumiga.
Selleks, et jood omastuks on vaja, et korras oleks joodi rakkudesse pumpamise mehhanism. Selle saab töökorda seada, kui võtta päevas 3000 mg C vitamiini ning B2 vitamiini ja B3 vitamiini.

Joodi protokoll praktikas vaata siit.

Täisversioon

50% eurooplastest on joodi puudus. Saksamaal näiteks leiti ultraheli uuringuga 33%-l 96 278 töötavatest täiskasvanutelt vanuse vahemikus 18-65 aastat sõlmi kilpnäärmes ning struumat.

Dr Brownstein on leidnud, testides oma patsientide (USA), et ca 96% nendest on joodi puudus.

Tavaliselt rääkides joodist, seostatakse seda praktiliselt ainult kilpnäärmega. Tegelikult on aga jood väga oluline toitaine (mineraal) igas keha koes.

Suuremad sisenõrenäärmed

Iga rakk kehas sisaldab ja kasutab joodi. Piisav joodi tase kehas on oluline faktor, et immuunsüsteem töötaks tõrgeteta. Joodi on kontsentreeritult sisenõrenäärmetes. Jood tõstab keha pH'd, ta on aluseline element.

Joodil on ka antibakteriaalsed, parasiitide-, viiruste- ja vähivastased omadused, puhastab keha limast ja rögast. Lisaks on jood vajalik element kõikide hormoonide tootmisel. Jood funktsioneerib adaptogeenina, mis tähendab, et ta ei hävita kehas valimatult mikroorganisme (nt nagu vesinikperioksiid, antibakteriaalsed ravimid), vaid hävitab ainult bakterid-viirused-seened, mis kehaga koostööd ei tee.

Jood eemaldab kehast mürgiseid kemikaale ja toksiine, pärsib autoimmuunsust, tugevdab T-rakkude funktsioone (T-rakud on tuntud tapjarakud ja moodustavad olulise osa immuunsüsteemist), kaitseb ebanormaalsete bakterite kasvu eest maos (eriti Helicobacter pylori eest).

Kui palju vajavad erinevad koed igapäevaselt joodi?

Kilpnääre 6 mg;
Rinnad 6 mg (60 kg kaaluv naine)
- Suurematel naistel või suurema rinnaga naistel on suurem joodi vajadus
- Meestel on väiksem rind ja madalam joodi vajadus;
Muud koed 2 mg - neerupealised, harknääre, munasarjad, ajuripats, süljenäärmed, pankreas, ajukude, magu, nahk ja teised.

Inimese keha suudab omastada ja talletada 1500 mg joodi! Näiteks 20% sellest joodi kogusest asub inimese nahas ja 32% lihastes.

Kilpnäärme maksimum kogus joodi, mida ta suudab talletada on 50 mg. Süljenäärmed (kolmik) ja imetamisperioodil piimanäärmed suudavad talletada joodi praktiliselt sama palju kui kilpnääre.

Võttes joodi milligrammides: 12,5 mg - 50 mg (võib ka rohkem) suurendab see heaolutunnet ja tõstab energia taset. Täheldatakse ka rohkem sooja tunnet külmades oludes. Mõnevõrra väheneb magamise vajadus, paraneb naha jume ja seedimine.

Joodi puudus kudedes

Kilpnäärme paistetus e.
struuma e. kilpnäärme suurenemine

Joodi defitsiit põhjustab struumat (kilpnäärme suurenemine), poomistunnet kaelas, vaimset alaarengut, kretinismi (psüühiline ja füüsiline alaareng, raske ajukahjustus), kurtust, hilinenud füüsilist ja vaimset arengut, tsüste, sidekoestumist (fibroos, tsirroos) ja armkoestumist, kudede funktsiooni vähenemist, polütsüstilisi munasarju (naiste nr 1 viljatuse põhjus), aneemiat, hulgiskleroosi jne. Joodi puudus põhjustab ka unisust/väsimust ja mõtteselguse vähenemist.

Struumasse haigestunutel on suurem tõenäosus haigestuda vähki ja eriti kilpnäärme-, rinna-, mao-, söögitoru-, munasarja- ja emakakeha e. endomeetriumivähki.

Miks naiste seas on rohkem kilpnäärme haigusi kui meeste seas? Põhjus on östrogeenis. Östrogeen pärsib joodi imendumist. Näiteks Ameerikas 9 naisel 1 mehe kohta on kilpnäärme alatalitlus.
Vähene joodi tarbimine viib hüperöstrogeensesse staadiumisse. Kilpnäärme alatalitlust seostatakse kuni 80-90% vaba östogeeni tasemega vastu normaalsele väärtusele 40-60%. Dr Flechas on oma praktikas täheldanud, et ka madal joodi tase rinnavähi puhul viib hüperöstrogeensesse seisundisse.

Kilpnäärme ületalitlust seostatakse ainult 20% vaba östrogeeni tasemega.

Kilpnäärme hormoon mõjutab suguhormoonide sidumist globuliiniga.

Kui süljenäärmetes pole piisavalt joodi, siis tekib suukuivus, ka silma limaskestad on kuivad. Kui nahk on ekstreemselt joodist tühi, siis nahk ei higista (nahk läheb punaseks ja kuumaks, aga higi ei tule) ja on kuiv.

Koed, mis toodavad kilpnäärme hormoone.

Väljaspool kilpnääret toodavad kilpnäärme hormoone munasarjad ja valged vererakud. Erinevalt kilpnäärmest nad ei saa ladustada kilpnäärme hormooni. Munasarjadel on võime kontsentreerida ja kasutada joodi, et valmistada kilpnäärme hormoone. Munasarjad toodavad kilpnäärme hormooni T2, seda kasutatakse kehas, et muuta see T3'ks või T4'ks.
Paljud naised hakkavad kaalus juurde võtma, kui nende munasarjad hakkavad üles ütlema ja väheneb T2 tootmine.

Joodi mõju
Kui inimesed, kelle nahk ei higista, võtavad joodi 3-4 nädalat, hakkavad nad jälle higistama.

Jood on kriitilise tähtsusega, et ennetada armkoe tekkimist rinnas. Ja kui on tekkinud armkude, siis võetakse joodi mitte 3-4 kuud, et toimuks küllastumine vaid 3-4 aastat, et vähendada armkude 50-90%. See on potentsiaal, mida jood saab teha.

80% katsealustest, kellel oli mingi muu joodi puudusega seotud häire, võtsid joodi ja raporteerisid, et ka nende (kroonilised) lihasvalud (fibromüalgia) kadusid.
Dr Brownstein kirjeldab oma raamatus fibromalgia patsientidega uuringut, kellele anti 100 mg joodi päevas, paranes enesetunne veelgi kui neile anti juurde ka B2 ja B3 vitamiine.

Kliinilised uuringud näitasid, et fibrotsüstiliste muutuste korral rindades (sh rindade valulikkus ja tundlikkus menstruatsiooni ajal) oli elementaarne jood efektiivsem protsessi tagasi pööraja (et koed normaliseeruksid), kui jodiid. Paranemisreiting on 70%, osades uuringutes ka mõned protsendid peale.

Rinnanäärmete fibrotsüstoosi esinemissagedus Ameerika naistel oli 1920’tel aastatel 3%. Tänapäeval on sellist häiret 90% naistest.

Kasvaja vähenemine joodiga (alumisel real)

Teadusuuring hiirtega, milline on joodi mõju kasvajate rakkudele (pildil geneetiliselt modifitseeritud kasvaja). Ülemisel real kontrollkasvaja (et oleks võimalik mõõta muutusi). Pildi alumisel real kasvaja vähenemine ainult 10 (!) päevaga kasutades joodi.

Uuringutel, milles osalesid diabeedikud, anti neile joodi kuni 100 mg päevas. Diabeedikutel vähenes tunduvalt insuliini vajadus. Ning uuringul osalenud migreeniga hädas olevad inimeseste migreenihood lakkasid (neile anti 12,5 - 50 mg joodi päevas).

Joodi on edukalt kasutatud ka järgnevate terviseprobleemide korral: ADHD (tähelepanuhäire), hemorroidid, (migeenilised) peavalud, maksa haigused, eesnäärme kõrvalekalded, vaginaalsed infektsioonid, rasvanäärmete tsüstid, süljenäärme (suurimas kolmest) kivid, liigne valgu kogus uriinis, keloidarmid (ülekasvanud armid), hüpertensioon (püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk), liigne lima tootmine, lihaskoe ebanormaalne lühenemine ja ateroskleroos (arterite lubjastumine), puukborrelioos.

Jood mõjub ajule ergutavalt. Jood äratab aju üles ja teeb ta väga aktiivseks. Seepärast ei tohi joodi võtta enne magama minekut. Soovitav on mitte võtta joodi peale 12 päeval, kui magama minna kella 22 paiku. Jood ajule on väga stimuleeriva toimega, nagu kofeiin (aga toime on puhtam, ei ole selline võltsstimulatsiooni tunne nagu kofeiiniga) ja pole järsku aktiivsuse langust (kofeiini toime lõppemisel väsimus) ega ka ebameeldivaid kõrvaltoimeid nagu südame kloppimine või suu kuivus.
Kui kehas on piisavalt joodi ja seda jääb üle, väljutakse ülejääk uriiniga.

Joodibeebid
Kui rase naine võtab joodi igapäevaselt minimaalselt 12,5 mg (võib ka 13 - 100 mg võtta) tõstab see lapse IQ taset vanemate omast 20-30 punkti kõrgemaks. Jood teeb beebi emaüsas väga aktiivseks.
Jood on hädavajalik laste normaalses kasvamises ja arengus. Jood on kriitilise tähtsusega ka kolju arengus.
Joodi suurenenud vajadus jätkub ka imetamise perioodil. Imetamise perioodil kasutavad rinnad rohkem jodiidi kui kilpnääre.
Jaapani naine näiteks saab joodi igapäevaselt 13,8 mg.

Kerge joodi puudus loote varjases arengus võib hiljem avalduda tähelepanu häirena (ADD).

Üks näide laste IQ'st:
Dr Flechas'el on tuttav arstidest paar, kellel oli juba 4 last ja naine ootas 5'dat last. Dr Flechas ütles talle, et võta joodi, siis lapse IQ tase tuleb kõrgem, kui muidu oleks. Naine ütles seepeale, et tal on juba 4 brilliantset last. Dr Flechas ütles, et kui paned nendele joodibeebi kõrvale, siis alles näed brilliantset last!
Siis naine võttiski joodi ja arstid said jälle ühel konverentsil kokku. Naine rääkis, et tal on eelnevad 4 last ja beebit number 5 on nüüd lihtne võrrelda teiste 4’ga. Ta tõdes, et tõepoolest beebi nr 5 on terasem ja kiirema arenguga. Ema kirjeldas, et ta laps on nagu elav käsn, õpib ja omastab kõike käigult. Dr Flechas kirjeldab neid lapsi, et nad on kõige fenomenaalsemad lapsed, keda elus kohata.

***

Organite joodi kontsentratsiooni võime läbi
naatriumi/jodiidi sümporteri.
Jood kehas 30 min, 6 tundi, 20 tundi ja 48 tundi.

Joodi transportimine rakkudesse.
See on pilt testist, kus kontrollitakse naatriumi/jodiidi sümporteri (joodi rakkudesse pumpamise mehhanism) funktsioneerimist. Naatriumi/joodidi sümporter asub mao limaskestas, süljenäärmetes, piimanäärmetes, epitermkoes (kude, millest ehitatakse nahka), munasarjades, harkelundis (asub kilpnäärmest allpool), ajus jne.

Kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus on kõige sagedasem endokriinsüsteemi häire. Industriaalmaades on skriiningute tulemusel leitud, et 1 vastsündinul 3500-4000 hulgast on endokriinsüsteemi häire. Beebid, kes sünnivad kilpnäärme alatalitlusega, on tavaliselt just naatriumi/jodiidi sümporteri defektiga.
Naatriumi/jodiidi sümporteri häire korral saab areneda ka rinnavähk.

Kui naatriumi/jodiidi sümporter on katki, siis ei saa rinnapiimast ka piisavalt jodiidi lapsele.

Sümporteri saab edukalt töökorda ehk protsessi saab pöörata tagasi B2 vitamiiniga ja B3 vitamiiniga. Näiteks beebidel, kellel oli kaasasündinud kilpnäärme alatalitlus anti B2 ja B3 vitamiini, siis joodi ning nende kilpnääre hakkas ise tootma kilpnäärme hormooni.

Joodi on nö 2 tüüpi – jood (elementaarne jood) ja jodiid (joodi sool). Erinevatel kudedel on erinevad oskused siduda erinevat tüüpi joode. Joodi seovad näiteks rinnad, eesnääre, magu, jodiidi aga kilpnääre, rinnad, süljenäärmed ja nahk.
***

Ajalugu
Jood kuulub perioodilisuse tabelis halogeenide hulka (märgitud punasega) koos fluori, kloori, broomi ja astaadiga (radioaktiivne). Jood avastati aastal 1811.

Joodi kasutati mitmesuguste tervisehädade puhul 19 saj lõpus ja 20 saj algul, eriti süüfilise ja krooniliste kopsuhaiguste (ka bronhiaalastma) puhul. Arstid ravisid väga heade tulemustega annustades kaaliumjodiidi mitmeid nädalaid alustades 1,5-3 g (!) suurendades kuni rohkem kui 10 g / päevas. 1 g kaaliumjodiidi sisaldab 770 mg joodi.

Joodi taseme mõõtmine kehas.
Levinud on selline joodi puuduse kindlaks tegemise test: kanna joodi 5 cm diameetrise ringina randme siseküljele laiali. Kui oranž jälg kaob 24 tunniga on joodi puudus. Kui jälg on kadunud 2-3 tunniga siis on inimesel eriti suur joodi puudus. Mida kiiremini jälg kaob, seda suurem puudus on. See test sobib neile, kes praktiliselt üldse joodi ei võta. Parim on teha seda testi hommikul vara. Need, kes joodi võtavad, nende tegelikku joodi taset see üldiselt ei kajasta. Sama on ka veretestiga.

Palju täpsem ja tegelikku olukorda kajastav on joodi laadimistest (leiutas Dr. Abraham):
Patsiendile antakse 50 mg joodi/jodiidi segu. 24 tunni uriin kogutakse kokku ja joodi väljutamine mõõdetakse uriinist. Ka Eestis saab seda testi teha (Synlab)
Patsiendil on joodi defitsiit, kui üle 90% (e. 45 mg) joodi väljutatakse.
Patsiendil on sümporter vigane, kui joodi väljutatakse rohkem, kui anti, näiteks 52 mg / 55 mg / 60 mg.

Kas on vaja testida?
Dr Brownstein'i on arvamusel, et jood kuulub samasse vitamiinide-mineraalide kategooriasse nagu C vitamiin või magneesium - "tavaliselt alati on puudu".

Hormoonravi ja jood

Kui arst on määranud raviks kilpnäärmehormooni ja keha kudedes on joodi puudus, siis kilpnäärmehormoonide tarbimine võib suurendada joodi defitsiiti.
Dr Brownstein on täheldanud oma praktikas, et 2/3 patsientidele on sobinud kokku kilpnäärmehormoon(id) koos joodiga 1/3 patsientidele aga mitte.
Dr Brownstein on täheldanud aastate pikkuses praktikas, et inimesed, kes võtavad kilpnäärme ravimeid (hormoone) ning alustavad joodi teraapiaga, kas lõpetavad, võtavad poole vähem või jätkavad samas koguses kilpnäärme hormoonide võtmist.
Kui alustada joodi võtmist, ei tea ei arst ega inimene ise, millisesse gruppi ta kuulub.
Kui patsient, kes võtab kilpnäärme hormoone ja joodi, muutub närviliseks, ärevaks ning süda hakkab pekslema, siis järgmisel kilpnäärmehormoonide võtmise korral võetakse poole vähem kilpnäärme hormoone ja jätkatakse joodiga.
Kui eelpool loetletud sümptomid ikkagi jätkuvad, siis lõpetatakse kilpnäärme hormoonide võtmine ja jätkatakse ainult joodiga.

Soovituslik päevane joodi tarbimine Euroopas on keskmiselt 130 mcg (mikrogrammi) päevas. Rasedatele vaid 200 mcg (!). Ameerikas on kogused mõnede kümnete mikrogrammide võrra suuremad, aga üldiselt on soovitused sama nirud.
Normid on määratud nii, et vältida ainult struumat. Täielikult on välja jäetud joodi vajadus ülejäänud kehas. Arvesse ei ole võetud, et on keskkonnas suurenenud kokkupuude ainetega nagu broom, kloor (nt ujulad!), fluoriid (nt naatriumfluoriid hambapastades), elavhõbe, plii jne., mis häirivad kilpnäärme hormoonide tootmist. Soovituslik kogus ei ole adekvaatne mitte ainult kilpnäärmele kui ka ülejäänud kehale.

Nali: USA's on soovituslik joodi vajadus päevas, tähistatud tähekombinatsiooniga RDA (Recommended Daily Allowance), kuna kogused on tohutult madalad, viskab Dr Brownstein selle peale sellist nalja, et asendab sõna "Recommended" sõnaga "Rat's descendant" et soovitus läheks kokku tegeliku vajadusega ja tähekombinatsioon saab täiesti uue tähenduse: ROTIPOEGADE Daily (päevane) Allowance (vajadus).

Doktorite poolt soovitatud näidismanustamine - orienteeruvad suurused, kõik on individuaalne, oleneb kaalust ja tervise seisundist.
Teadlikud arstid (kes on teemat süvitsi uurinud) soovitavad võtta tervetel inimestel 12,5 mg - 50 mg (võib ka rohkem), alustatakse väiksematest kogustest 6 mg joodi päevas, sest see on kõige lihtsam, ohutum, tõhusam ja vähem kulukas viis, mis aitab lahendada mitmeid terviseprobleeme.
Vähki põdevatel inimestel 50 - 300 mg päevas.
Lapsed: kuni 3 a - 3 mg; 3-5 a - 6 mg; 5-9 a - 12,5 mg, 9-16 a - 25 mg; 16+ a - 12,5 - 300 mg.

Võimalikud kõrvalnähud
Joodi puuduse korral imenduvad joodi asemel kudedesse teised halogeenid: fluor, broom ja kloor.

Jood eemaldab fluoriidi, bromiidi ja kloriidi kehast. Jood ise vaevusi ei põhjusta, aga kui teised halogeenid lähevad kehas liikvele võivad tekkida vaevusi: ebameeldiv messingu maitse (metalli maitse) suus, nohu ja akne nahal, väsimus jne.
Neid sümptomeid saab leevendada segades pool teelusikatäit rafineerimata meresoola (Celtic Sea Salt®) või rafineerimata Himaalaja soola veega ja juua (kuni 3 päeva järjest). Soolas olev kloriid seob broomi ja viib selle kiiremini kehast välja. Kui peale 3 päeva ei ole enesetunne paranenud, siis vähendatakse joodi võtmise koguseid olukorra stabiliseerimiseni.
***
Jodeeritud sool ei ole hea joodi allikas. Uuringud näitavad, et sealne lisatud jood omastub vaid 10% ulatuses. Lisaks on see tavaliselt toodetud rafineeritud soolast, mis omakorda on paljude terviseprobleemide allikas. Rafineeritud soola toodetakse mürgiste kemikaalidega ja eemaldatakse mineraalid.

Joodi mürgituse saab võttes joodi 15 grammi (!) või enam.
______
Hoiatus: Joodi ei tohi tarbida need, kellel on joodi allergia (esineb üliharva).

Lisalugemist ja vaatamist

- Raamat "Jood: miks sa vajad seda, miks sa ei saa ilma selleta elada" 5 täiendatud trükk, autor Dr Brownstein
- Dr Jorge Flechas MD loeng inglise keeles „Joodi piisavus kogu kehas“